Vastseliina Noortekeskus alustas päriselt oma tööd 2011. aasta sügisel. Selleks ajaks oli rahvamajas toimetaval noorteklubil olemas oma logo. Uue maja puhul jäeti vana logo alles ja juurde lisati lihtsalt hüüdlause "Hea koht, kus olla!" Noortekeskuse tegevuste ja toimetuste keskel sai selgeks, et noortekeskus peaks olema midagi rohkemat, kui hea koht, kus olla. Noortekeskus peaks olema koht, kus noored avastavad oma kire ja seoses sellega alustavad unistamist. Noortekeskus saab aidata noortel neid unistusi ellu viia läbi tegevuste ja projektide. Nõnda sündiski hüüdlause "Unistuste täitumise koht". 2016 aasta lõpus korraldati logokonkurss, kuhu saabus 7 erinevat logo. Uueks logoks valiti Kaia Jõgiste loodud logo, kus noor istub ja tema kõrval on kolm õhupalli, mille peale on kirjutatud noortekeskuse hüüdlause. Vastseliina Noortekeskuse juhataja, Merlis Pajustiku, jaoks tähendab noortekeskus aga maja, kuhu noor astub sisse ja läbi rõõmu ning hoolimise kasvab noor, kes suudab iseseisvasse ellu hüpata.

Vastseliina Noortekeskus on pidevalt kirjutanud projekte ja loonud võimalusi noorte jaoks. Tänu sellele on näiteks paigaldatud Vastseliina Noortekeskuse inva WC-sse kondoomiautomaat, et noored saaksid soovi korral anonüümselt kondoome osta.

2019. aastal katsetati kasvuhoone ehitamist ning seal erinevate automaatikasüsteemide kasutamist. Kasvuhoones on sees automaatne kastmissüsteem, seal läheb kindla temperatuuriga tööle ventilaator ning avaneb iseseisvalt katuseluuk. Läbi interneti on võimalik jälgida kasvuhoone temperatuuri ning niiskuse taset.

2019. aastal loodi noortekeskusesse põgenemistuba koos noortega. Nüüd on plaan peaaegu iga kuu uus põgenemistuba lahendamiseks luua.

2021. aasta sügisel valmis gümnaasiumi kõrvale välijõusaal. Jõusaali planeerimisse kaasati väga erinevaid osapooli.

Nopi üles projekt “Mängutuba noortelt pisematele” sai alguse ideest teha ja luua Vastseliina lisaväärtus mängutoa näol, mis pakuks pisemale põlvkonnale ja nende vanematele rõõmu. Vastseliinas ei ole sellist mänguruumi, kus vanemad saaksid tuua oma lapsed mängima täiesti tasuta ning kus kord kuus on kohal vabatahtlik noor , kes tegeleb nende pisemate põnnidega muinasjuttu neile lugedes, koos tantsides või joonistades. Projekt sündis jaanuari kuus ning lõppes 31.mail 2017. a. Projektis sai alguse suurem ruumide isekujundamise laine. Noored joonistasid ise kõik pildid seintele. 2011. aastal oli mängutuba veel suhteliselt tühi, kus seina peal olid lilled ja seina ääres 7 neljakandilist pehmet tumbataolist tooli.  

2011. aasta sügisel oli Vastseliina Noortekeskuse skatepargis, vaid mõned üksikud sõiduelemendid. Kahel noorhärral Priidul ja Markusel oli unistus, et noortekeskuses oleks uus skatepark. Juba 2012. aastal algas võimaluste otsimine, et uut parki oleks võimalik luua. Sama aasta märtsis korraldati olematus trikirattapargis Tõukeratta ja bmx'i street JAM, kus tehti juba väga vingeid trikke. 2012. aastal alustati juba uue skatepargi planeerimist ja projektide kirjutamist. Noored said väga palju kaasa rääkida skatepargi loomise juures. 2013. aasta sügiseks oligi läbi LEADER rahastuse uus skatepark olemas ning sellest on saanud Võrumaa noorte jaoks üks lemmik ajaveetmise koht. Seal on korraldatud mitmeid üle-Eestilisi võistlusi. Mitmeid aastaid on noored parki ise täiendanud olemasolevate elementide ümbertõstmisega ja uute sõiduelementide juurde ehitamisega.  

Vastseliina Noortekeskuse varjualuse ehitus algas juba 2015. aastal kui pärast ööseksjäämise üritust toimusid talgud. Noorte kaasabil puhastati kive ning tasandati pinnast, et maja taha saaks korralik kividest plats. Noortekeskus kirjutas erinevaid projekte, et oleks võimalik varjualust maja taha saada, kuid rahastust ei saadud. 2019. aastal ehitati Võru vallavalitsuse rahastuse toel maja taha korralik varjualune. Ehitajaks oli QND OÜ. Ühiselt koos noortega on varjualuse alla ehitatud euroalustest istumiskohad ning isegi välitingimusteks lauatennise laud. Lisaks on varjualuse all suvisel perioodil laenutamiseks erinevad õuemängud.  

Vastseliina discgolfi raja projektiga alustati 2017. a kevadel, mil algne tuumikgrupp alustas rajaplaani konstrueerimisega. Rajaplaani kooskõlastati kuni septembrini RMK Võrumaa metskonnaga, sest üks osa rajast oli planeeritud RMK metsaalale. Rajaplaani kooskõlastamise kõrvalt uuriti ka erinevaid võimalusi, kuidas ehitata discgolfi rajale tii-alad, mida algselt projekti polnud planeeritud. Sügisel algasid raja koristustööd, kuhu kaasati 20 erinevat vabatahtlikku mitmel erineval päeval. Vabatahtlikud koristasid RMK metsas jalgteid, märgistasid puid, mõõtsid korvide vahemaid, paigaldasid korvid, ehitasid puudele kaitsed ning rajale mõningad tii-alad. Korvid said üles 2017. a oktoobriks.

Uuel aastal ehitati rajale puidust viskealad. Enamus viskealasid kaeti kunstmuru kattega, mis saadi tasuta Tallinnast FC Levadia väljakult. Rullid tõi ära Kalmer Kikkas oma tõstukautoga. Vahepeal oli isegi hirm, et tõstukauto ei jõua kunstmuru rulle auto peale tõsta, sest üks rull kaalus 3-4 tonni. Rullid lõigati tükkideks ning toodi Tabina karjäärist Vastseliina, kus need paika pandi.

2019. a. kevadel avati rada koos võistlusega.

Alates 2016. aasta kevadest on Vastseliina Noortekeskus võtnud enda juurde pikaajalisi vabatahtlike, kes kõik on rikastanud väga palju noortekeskuse keskkonda. Iga vabatahtlik on lähtuvalt oma huvidest viinud noortekeskuses läbi mitmeid tegevusi. Iga vabatahtlik on alati tutvustanud ka oma riiki läbi erinevate tegevuste. Vabatahtlikud on alati saanud midagi iseenda jaoks ning nad on ise väga palju kasvanud. Meie esimene vabatahtlik Ricardo tuli Hispaaniast ning andis Vastseliinas jalgpalli trenne. Ta registreeriti isegi kohaliku jalgpallivõistkonda. Teisena tuli noortekeskusesse Aleyna Türgist, kes esimest korda elus suusatas lumel ja kelgutas vastlapäeval. Angelique Prantsusmaalt rikastas meie tegevusi läbi loovate tegevuste ja taaskasutuse teemade.

Vastseliina Noortekeskuses on toimunud väga erinevaid huviringe. 2011. aasta sügisel alustati meisterdamise huviringiga, kus juhendajaks oli Ene Pant. Mõned aastad hiljem alustati esimese Legorobotite huviringi, mis jätkus gümnaasiumis. Pärast seda toimus isegi nutitelefoni rakenduste tegemise huviring, kus loodi üks GPS põhine "Politsei ja Pätt mäng", mida kooliõpilastega ühiselt katsetati. Tänu riiklikule huvihariduse rahastusele oli noortekeskusel võimalik pakkuda järjest rohkem huviringe. Kindlasti kõige populaarsemad huviringid on olnud tõukeratta- ja rularingid. Oma panuse mingil moel on noortekeskus andnud ka Uma Savi savitöökoja loomisele Vastseliinas, mille eestvedaja on Triin Pruul, kes viis saviringi läbi ka Vastseliina Noortekeskuses.  

Noortekeskuse huvitavad üritused on sündinud noorte huvidest, mingitest pakkumistest või tähtpäevadest. 2013. a sügisel pakuti meile võimalust korraldada Inglismaa bändi kontserti nii koolis kui noortekeskuses. Kooli vahetundide ajal esines bänd reklaamiks kooli fuajees ning õhtul Vastseliina Noortekeskuses. See oli meie esimene ja ainuke rahvusvahelise bändi esinemine. 2014. aastal viisime läbi tegevusi tervisliku toitumise teemal. Selle käigus valmistasime smuutisid, vaatasime kui palju on suhkrut jookide sees ning kas tervislikum on süüa juurvilju või kartuli krõpse. Nüüd oktoobris algas aga uus toitumisega seotud projekt "Kliimamuutused minu taldrikul" 2017. aastal viisime läbi Popkultuuri nädalat. Selle käigus oli väga palju tegevusi spordi, kunsti ja muusika valdkonnas. Koos kooliga valmistasime Lipdubi video ning noored said endast stencli tehnikas pilte joonistada. Väga huvitav oli joosta koos Contraga vähemalt 25 staadioni ringi Vastseliina valla 25. sünnipäeva auks.  

Vastseliina Noortekeskus on pidevalt korraldanud seikluslike tegevusi, kus noored saavad oma võimeid proovile panna. Tänu sellele külastati 2015. aasta suvel Siguldas asuvat aerodiumi, kus maa poolt puhuv tuul puhus meid 2-3 meetri kõrgusele. Veidi tavalisem tegevus on olnud paintballi mängimine. Kõige põnevam neis toimus 2017. aasta kevadel Nursipalus, kus kokku osales üle 20 noore. Kõige hirmutavam kogemus on olnud Suure Munamäe vaatetornist laskumine. Pooled kohaletulijad otsustasid, et nemad siiski köiega alla ei lasku. Kõige raskem kogemus on olnud koos noortega Võhandu maratoni läbimine. Esimesel aastal läbiti kuuekesi 100 km veidi üle 23 tunni, kuid jõudsime ikkagi lõppu.

Noortekeskus on teinud 10 aasta jooksul mitmeid huvitavaid väljasõite. Projekti "Noored ja Ääred" raames kohtusid Eesti ääremaade noored ja tutvustasid enda piirkonda teistele. Meie külastasime Saaremaad ja Hiumaad. Seal me külastasime kõiki Hiiumaa tuletorne, valmistasime seepi ja jäätist ning kohtusime kohalike noortega. Kõige elumuutvam väljasõit oli Tallinnasse, kus külastasime Tartu vanglat, käisime meelemürkide küüsis olevatele inimestele mõeldud Lootuse külas. Lisaks halvale tutvusime IT ettevõtte tööga, külastasime Riigikogu, advokaadibürood ning TV3 stuudiot. Noored nägid ühel väljasõidul nii head kui halba ning said mõelda, missugust elu nad endale soovivad. Päästeringi tegevuse raames käisime külas Tartus pommirühmal. Seal tutvusime ohtlike esemetega ning saime proovida ka kahjutuks tegemise turvavarustust. Lisaks oleme Vastseliina ja Elva noortevolikogu noortega külastanud kanepipõldu ja aidanud saaki koristada.

Esimese arvutitega mängimise katsetuse tegime juba 2012 aastal. Kohalikud noorhärrad tõid oma arvutid noortekeskusesse. Umbes 10 noort ühendasid oma arvutid võrguga ja prooviti ühiselt mängida Counter Strike 1.6. Sealt kasvas välja idee, et võiks noortekeskuses korraldada ühe suurema mängimise õhtu, kuhu on oodatud mängijad üle Eesti. Idee sai teoks 2014. aasta märtsis, kui Karl Ojarand eestvedamisel toimuski esimene suurem LAN. Üritusel toimus võistlused konsoolimängudes, arvutimängudes ja hiljem lisasime juurde isegi telefonimängud. Algselt maha laidetud idee, mille kohta öeldi, et seda ei ole võimalik korraldada, sai ellu viidud. Appi tuli meile Võrumaa Kutsehariduskeskus, kes laenutas meile switche. Tegime ise kogu juhtmete vedamise ja seadistamise. Igaks juhuks võtsime Teliast lisa ruuteri, et internet vastu peaks. Kõige keerulisem oligi vast koolimajast laudade vedamine, sest lauad olid rasked ja käed olid pärast villis ning väsinud.

Aasta oli 2018 ja 9. oktoobril toimus Võru vallavolikogu koosolek Brüsselis. Merlis Pajustik hakkas mõtlema, et kuidas oleks võimalik noortel samuti Brüsselisse minna. Ta kirjutas Ivari Padarile, kes oli sel ajal Europarlamendi saadik ning uuris võimaluste kohta. Selgus, et novembri kuus ongi võimalik mõnel noorel külastada Brüsselis Europarlamenti. Kuupäeva lähenedes selgus, et väljasõidule loobujaid oli mujalt veelgi ning tänu sellele sai 13 noort Võrumaalt Brüsselisse minna. Otsustasime, et pakume võimalust kõikidele Võru maakonna omavalitsuse noortele, kes olid seotud noortevolikogudega. Kiirelt saime nimekirja kokku ning oligi minek.

Vastseliina Noortekeskus oli algusest peale nagu üks suur laohoone. Noortekeskuses otsustasime noortega, et tahame hoone seinu muuta natukene noortepärasemaks. Selleks korraldasime 2014. aasta septembri lõpus graffitinädala, kus nädal aega õpiti, kuidas graffitit teha. Noored õppisid, kuidas graffiti kavandit planeerida ja joonistada ning kuidas kavandit päris tööks valmis joonistada. Pärast õpetamist joonistas graffiti kunstnik Sänk noortekeskuse seinale noortega läbi arutatud ja välja valitud pildi. Graffitinädalal toimus noorte jaoks graffiti kavandi joonistamise võistlus. Võitja sai enda kavandi joonistada kile peale. See oli nädal, kus sai meie hüüdlause "Unistuste täitumise koht" seinale joonistatud.  

Vastseliina Noortekeskuses on jõulupeod olnud aasta kokkuvõtmise üritusteks. Tavaliselt on jõulunädal olnud tegevuseks, mille jooksul maja ära ehitakse ning majja jõulmeeleolu tuuakse. Jõulunädala raames on olnud tavaline piparkoogi küpsetamine ning kuuse ehtimine. Ühel korral toodi kuusk lausa 20 km kauguselt 5 inimese ja ühe autoga. Küll see oli seiklus. Noortekeskuses on jõulude ajal korraldatud otseülekandega saateid, millest viimasel kutsuti külaliseks huvitavaid saatekülalisi. Pärast esines meie kohalik bänd "Kvint, et". Jõulupeod on alati lõppenud huvitavate mängudega, mis toovad nalja ja naeru suule.

Vastseliina Linnuse jooksu mõte sai alguse Vastseliina Teisipäevaklubist. Teisipäeva klubi liikmed ja vallavanem Raul Tohv pöördusid Vastseliina Noortekeskuse juhataja Merlis Pajustiku poole küsimusega, kas ta on nõus jooksu korraldamise enda peale võtma. Ühiselt otsustatigi, et jooksu läbiviimist võiks katsetada ja jooksu võiks lisada Võrumaa Pikamaajooksu sarja. Nõnda toimuski esimene Vastseliina Linnuse jooks 2014. aasta augusti alguses. Jooksu raja pani paika ning tähistamise tegi Ain-Ivar Tupp. Jooksu võistluskeskuse ettevalmistamisega ja auhinnafondi kogumisega tegeles Vastseliina Noortekeskus. Pärast esimest jooksu võttis jooksu korraldamise täielikult enda peale Vastseliina Noortekeskus. Võrumaa Spordiliit tegeles üldjuhendite ja jooksu reklaamimisega, ajavõtu ning registreerimisega.  

Esimene Vastseliina õpilasmalev toimus juba enne Vastseliina Noortekeskuse valmimist ~2007 aastal. Järgmine õpilasmalev toimus aga 2017. aasta suvel Vastseliinas. Esmakordsete õpilasmalevate korraldamiseks pakuti riigi poolt rahastust ning Vastseliina Noortekeskus otsustas maleva pakkumises osaleda. Õpilasmalevas said noored töötada ehitatavas Vastseliina hooldekodu ruumides, kus tegeleti koristustöödega. Lisaks tegeleti haljastus ja koristustöödega Vastseliina alevikus ning käidi Aimu talus abis. Pärast malevapäeva toimusid koolitused ja väljasõidud, mille raames käidi Misso rallikrossirajal autoga ning Vana-Vastseliinas hobusega sõitmas. Maleva alguses tehti nii lahe pilt, et järgnevad 3-4 aastat kasutas Eesti Noorsootöö Keskus just meie pilti oma rahastuse reklaamimiseks. Pärast seda on Vastseliina Noortekeskus aidanud korraldada uues Võru vallas õpilasmalevate korraldamist.  

Maarahva laadal on juba pikaks traditsiooniks olnud simman pärast esimest laadapäeva. 2018. aasta laadal oli variant, et laada simman jäetakse ära. Selle peale otsustas aktiivne noor Kärol Kõomägi, et ta võtab koos Vastseliina Noortekeskusega enda peale laada peo korraldamise. Peo nimeks sai simmani asemel edaspidi "Rahvapidu" Esimene aasta oli meeletu õppimine, sest mitmekümne aastane kogemus tuli poole aastaga üle võtta. Kärol otsustas, et ühe bändi asemel kutsume kaks. Aktiivse reklaamiga alustati juba kaks kuud enne peo algust. Noored kujundasid ise peo plakatid ja piletid. Peol pakuti rahvatakso teenust ja selleks loodi isegi nutitelefoni rakendus Androidi telefonidele. Esimeseks korraks lubasime kohale tuua isegi kile- ja tünnisauna. Kilesaun ehitati vaid mõni nädal enne peo algust valmis. Kuni viimase hetkeni oli teadmata, kuidas meil läheb. Üllatus oli suur, kui peolt käis läbi üle 600 inimese. Teisel aastal tõsteti peo korraldamise taset veelgi. Kohal oli parem helitehnika ja korralik valgustehnika. Hoidsime hinge kinni, et elekter vastu peaks. Kahjuks umbes 4 tundi enne peo algust valgustehikat katsetades oli meil nii suured probleemid, et pidime kohale kutsuma isegi Elektrilevi töömehed. Peo alguseks saime aga õnneks kõik korda ja järjekordne suurepärane pidu sai toimuda. Pärast kolmandat pidu ei ole kahjuks toimunud järgmisi, sest Vastseliina Maarahva Laat on tänu Covid-19 viirusele ära jäänud.